Муза утром 

COAT 2L9YS4096 CARDIGAN 1071M6091 

SHIRT 5WP95QN76 DENIM 4WQ657Y46 

BAG 6O3GW1981 BELT 6O0NM6825 

KNITTED HAT 6O2DW4267 SHOES 8H9CS3513 

Муза днем 

JACKET 2P3AS2167 TANK TOP 1077M8052 

DENIM 4P8AZ7116 BELT 6O2EW6818 

NECKLACE 6O9FW1964 SHOES 8H6US3515 

Муза вечером 

KNITTED DRESS 1278N1188 TANK TOP 1077M8052 

BAG 6SN8W1956 BOOTS 8H9CS3512 

подождите, это же не она. похожа, но это совсем другая девушка. вот это она 

CORSET 5WL35TY07 TROUSERS 4WP356Y36 

BELT 6O2EW6818 BAG 6SN8W1956 

NECKLACE 6O3HW9422 SHOES 8H9CS3510 

важно принять во внимание, что цвета в реальной жизни могут отличаться

 

Autor/ Author: Jelena Glazova
Aasta/ Year: 2014
ISBN: 9789949955916
Lk/ Pages: 78
Keel/ Language: eesti / Estonian / inglise / English

 

 Instruction manual

In the beginning of the 21^st century, when people almost stopped discussing the future, and every sensual and intellectual experience is perceived as something fragmentary, it is not very clear what the right place for poetry would be. As poetry is the quintessence of reality, “white hole” with incredibly high concentration of sensation and experience. Furthermore, a poet himself is a video camera with a built-in editing program and various special effects, permanently shooting highly intense film. But the optical system of a “genius film director” – including diverse transition effects, unexpected cuts, emotionally saturated pauses – is already a thing of the past. Nevertheless, the poetry market cannot stay without supply. Even if poetic expression has become too difficult, that very fact can be a subject of decent poetry.

This is the poetic language of a web-camera, with a slightly blurry picture, where everything is in focus (or evenly diffused).  This camera can work on a regular basis or can be switched on only to document a specific type of operations, for example – bank transfers. A camera that exceeds the bounds of scenes of any film director. With a bit of a flat, “noisy” picture. A camera that can be used by somebody to strip online for a viewer from overseas.  Feeling high by recreating a “typical contemporary situation”. While keeping in mind that this can hardly be a fully functional contact between two physical beings. Herewith understanding that all those “other types of contacts” do not claim any verification of their reality and meaningfulness. Herewith understanding that the succession of “onlines” and “offlines” nevertheless brings some diversity. Herewith understanding…

Jelena Glazova exists in Riga. She is of female gender. She writes and has been published for several years. She writes in Russian and her first book “Transfers” was published by Riga-based poetry project “Orbita” in 2013 as a bilingual book with Latvian translation (by several key figures of new Latvian poetry). The book was nominated for the Latvian Literary Prize of the Year in the “Brightest debut” category. Jelena graduated from the Arts Academy of Latvia, majoring in audiovisual arts. She has regularly performed as a noise artist, her tracks were published by non-commercial labels. She is taking part in sound art festivals,  sounding, writing, living. Now you are holding in your hands a book written by her, published in Estonia. You can either read it, or put it in front of a web-camera of your tablet and transmit it endlessly into the Internet.  Just one page. Or a certain paragraph. Nobody knows how it is supposed to be. That is the point.  

Sergey Timofejev

*

Kasutusjuhend

XXI sajandi alguses, kui inimesed on peaaegu enam ei räägi tulevikust ning iga tundelist ja intellektuaalset kogemust tajutakse fragmentideks lagunevana, pole eriti selge, mida luuletustega peale hakata. Sest loomult on nad ju tegelikkuse klombid, “valged augud”, milles elamus või tajud on kontsentreerunud uskumatu määrani. Pealegi on luuletaja ise otsekui videokaamera, mis on ühes komplektis koos montaažiprogrammi ja hulga eriefektidega ning salvestab pidevalt oma üliküllast filmi. Kuid “geniaalse režissööri” nägemisoptika, mis sisaldab erinevaid pealesõite, ootamatut montaaži, emotsionaalselt täidetud pause – see on juba täiesti läbitud etapp. Aga poeetiline turg ei või tühjaks jääda. Ja isegi kui lüüriline eneseväljendus on keeruliseks muutunud, võib sellest kirjutada päris head lüürikat.

See on veebikaamera lüürika, natuke häguse pildiga, kus fookuses (või ühtlases kerges “seebivees”) on korraga kõik. Seejuures võib kaamera töötada regulaarselt, aga ta võib sisse lülituda ka ainult mingi erilise operatsiooni puhul – näiteks pangaülekannete korral. See on kaamera, mis viib iga režissööri otsekui sündmuste raamidest väljapoole. Pisut lameda ja “määrdunud” pildiga. Kaamera, mille ees võib lahti riietuda suvalise vaataja jaoks, kes tolgendab võrgus kuskil teispool ookeani. Saades kaifi mõne “tüüpilise tänapäevase olukorra” kordamisest. Ja mõistes seejuures, et seda võib vaevalt nimetada täisväärtuslikuks kontaktiks kahe füüsilise olevuse vahel. Ja mõistes seejuures, et kõik need “teist liiki kontaktid” ei vaja üldse mingeid tõendusi oma mõtestatuse ja reaalsuse kohta. Ja mõistes seejuures, et onlainide ja offlainide vaheldumine siiski toob kaasa teatavat mitmekesisust. Ja mõistes seejuures…

Jelena Glazova eksisteerib Riias. Ta on naissoost inimene. Ta kirjutab oma tekste ja avaldab neid juba mitu aastat järjest. Ta kirjutab neid vene keeles, aga tema esimene raamat “Ülekanded” (“Трансферы/ Transfēri”) ilmus Riia luuleprojekti Orbita väljaandena 2013. aastal kahes keeles – originaali keelele lisandus läti keel (tõlkijateks mitu võtmetähendusega noort läti luuletajat). Raamat esitati Läti kirjanduse aastaauhinna nominendiks silmapaistva debüüdina. Jelena on lõpetanud Läti Kunstide Akadeemia, ta õppis audiovisuaalset kunsti. Korduvalt on ta esinenud noise-kontsertidega, tema kõlakompositsioone on välja andnud mitu sümpaatset mittekommertslikku labelit. Ta on osa võtnud helikunstifestivalidest, kõlanud, loonud, elanud. Nüüd hoiate käes tema Eestis välja antud raamatut. Te võite seda lugeda, aga võite selle ka panna oma tahvelarvuti veebikaamera ette ja lõputult seda võrku transleerida. Üht ja sama lehekülge. Või mõnda lõiku. Keegi ei tea, kuidas õige on. Selles asi ongi.

Sergei Timofejev