Valegiid
€0
Autor/ Author: Taavi Novek
Aasta/ Year: 2014
ISBN: 9789949955985
Lk/ Pages: 184
Keel/ Language: eesti / Estonian
Free download https://tinyurl.com/y3w6xtu8
Jack kerouackilik poolkaootiline rändamine ulmades, Tartus, vaimuhaiglas ja ulmades. Peategelane kohtub juhuslike ja vähem juhuslike inimestega. Ülevaade on antud ka vaimuhaigla peatuspaigast, mida võiks kõrvutada lääne-euroopa squattidega.
Kui sündmuseks saaks nimetada unenägu ja kujutelmi, siis nende kirjeldamine on äärmiselt individuaalne ning subjektiivne. Täpsemalt on tegemist unenägude üleliiase tõlgendamisega, mis viib kirjutaja košmaaridesse, ning kujutelmade näol psühhootiliste seisunditega, kus episoodilised skisoidsed mõttelennud saavad üles täheldatud.
Raamatus on Taavi Novek eklektiliselt esitanud oma loo Euroopas, haiglas ja sealt väljas sündinust ja selle peegeldustest sisemaailmas. Oluline osa on kujunditel läbi mille autor oma tundeid ja mõtteid kui ka näiteks Tartu atmosfääri väljendab. Läbielamised, emotsioonid, enese- ning ühiskonnakriitika on esitatud läbi halastamatu aususe ja huumori ning teravaimate troopidega.
Dissotsiatiivsete (või konversiooni-) häirete ühiseks jooneks on osaline või täielik normaalse integratsiooni hävimine mälu, identsustunde ja vahetute aistingute ning liigutuste kontrolli vahel. Häiritud on teadliku ja valikulise kontrolli võime ning selle ulatus võib varieeruda päevast päeva ja tunnist tundi. Tavaliselt on raske hinnata seda määra, millises ulatuses teatud funktsioonide kaotus võiks olla tahtliku kontrolli all.
Kirjeldus
..kindlasti on Noveki „Valegiid” Jaan Oksa tekstipsühhedeelia ilmseim järglane tänases eesti kirjanduses. Ühtlasi tõid mõned sõgedalt järjekindlad meeleseisundite kirjeldused meelde passuseid Madis Kõivu karmima koega romaanidest nagu „Päev” või „Keemiline pulm”. Siin on teatavat vahingulikku uljast suhtumist endasse kui teksti ainesse (Vahingut ka mainitakse romaanis korraks). Ja ühtlasi täidab Noveki romaan mõneti seda lünka, mis meie kirjandusse jäi pärast Jüri Ehlvesti, kuigi Ehlvesti meetod on pigem pahaaimamatut lugejat kuhugi paranoilisse painesse sisse vedav, Novek on pigem kihutaja, kelle puhul lugejal tuleb jälgida, et kurvides sõidukist mitte välja lennata.
(Aare Pilv, Vikerkaar 1-2 2015)
Taavi Novek on õppinud semiootikuks ja hinnatud oma isikupärase kunsti poolest. Siinses raamatus tuleb samuti esile tema äärmuslikult fantaasiarohke loomus – iseäralik keelekasutus ja kummalised mõttelennud. Tegu on roman à clé’ga, reaalne reis läbi sündmuste, paikade, inimeste ja iseenda on vaid õrnalt fiktsiooniks maskeeritud. Teekond algas, kui autor Euroopas rännates Hollandis ohtralt erinevaid psühhotoksilisi aineid tarvitas. Tagasi Eestisse jõudnud, suunasid murelikud lähikondlased ta psühhiaatri vastuvõtule, kus tal pikemalt mõtlemata skisofreenia diagnoositi. Järgnevad neli aastat: ravitsüklid, kus pandi käed raudu, põrandale pikali ja süst tagumikku, millele järgnes paar päeva kohutavat raevu, mõned päevad magamist, mõned nädalad mandunud emotsioonitust, keel suust väljas, ning järgmine pool aastat primitiivset vegeteerimist. Haiglapersonal suhtus patsientidesse diagnoosi järgi – skisofreenikule tähendas see, et kedagi ei huvitanud, kas ta on lehm, kellele antakse silo või inimene, kes saab järjekordset ravimiannust. Nelja aasta jooksul polnud kedagi, kes oleks autorisse suhtunud kui inimesse. Õnnelikuks pöördeks osutus raviarsti vahetumine. Uuel arstil tekkisid kahtlused diagnoosi adekvaatsuses ning ta kutsus kokku komisjoni; skisofreenia diagnoos asendati dissotsiatiivse häire ja depressiooniga. Kahtlemata oli see põhjustatud läbielatust. Järgnes uus ravi; mõnikord tuli motoorsete häirete, stuupori vms. tõttu poolkinnises režiimis viibida. Viimati viibis autor seal aastal 2011. Sellest ajast saati on näha märkimisväärset paranemist; dissotsiatiivsed häired on peaaegu kadunud.
Lisainfo
Mõõtmed | 1.35 × 1.91 cm |
---|